Katoliiklik Liiga

Katoliiklik Liiga Katholische Liga

Katoliiklike riikide kaitseliit
Asukoht	Saksa-Rooma riik
Liikmed	Baieri hertsog Mainzi kuurvürst-peapiiskop Kölni kuurvürst-peapiiskop Trieri kuurvürst-peapiiskop Konstanzi vürstlik piiskop Augsburgi vürstlik piiskop Passau vürstlik piiskop Würzburgi ja Bambergi vürstlik piiskop Wormsi vürstlik piiskop Strassburg'i vürstlik piiskop Eichstätti vürstlik piiskop Speyeri vürstlik piiskop Ellwangeni vürstlik praost Kempteni vürstlik abt
Vastased	Protestantlik Unioon Friedrich V, Pfalzi kuurvürst Christian IV, Taani-Norra kuningas Gustav II Adolf, Rootsi kuningas Louis XIII, Prantsusmaa kuningas
Esimees	Baieri hertsog (Maximilian I, 1609–35) Mainzi kuurvürst-peapiiskop (Johann Schweikhard von Kronberg, 1609–26; Georg Friedrich von Greiffenklau, 1626–29; Anselm Casimir Wambolt von Umstadt, 1629–35)
Väejuht	Johann T’Serclaes von Tilly, 1610–32 Johann von Aldringen, 1632–34
Moodustamine	10. juuli 1609: Müncheni Riigipäev
Kokkuvarisemine	30. mai 1635: Praha rahu

Saksa Katoliiklik Liiga (saksa: Katholische Liga) oli esialgu 10. juulil 1609 moodustatud katoliiklike Saksa riikide lõtv konföderatsioon võitlemaks Protestantliku Uniooniga (moodustati aastal 1608), kusjuures osalenud riigid sõlmisid liidu "katoliku usu ja rahu kaitseks keisririigis". Kujundatuna lõdvalt järelandmatuma ultrakatoliikliku Prantsuse Katoliiklik Liiga (1576) järgi, tegutses Saksa Katoliiklik Liiga esialgu poliitiliselt, rääkides asjade üle läbi veidi vanema Protestantliku Uniooniga.

Siiski halvendas liiga asutamine, nagu ka Protestantliku Uniooni asutamine, veelgi kauakestnud pingeid protestantlike reformaatorite ja Katoliku kiriku liikmete vahel, mis seejärel muutis hullemaks üha sagedasemad kodanikuallumatuse, repressioonide ja survestamise juhtumid, mis lõpuks sütitas Kolmekümneaastase sõja esimese etapi jämedalt üks aastakümme hiljem mässu ja kalkuleeritud solvamise teoga, mis tuntud kui Teine Praha defenestratsioon 23. mail 1618.